TALLITORN

TALLITORN EHK MARSTALLI EHK TÖÖHOOVI TORN

Aadress: Lossi plats 11

Tegemist on ühega vähestest ripptornidest, mis toetub müürist eenduvale konsoolile. Torn oli linnamüüris vahitorniks ja sellel on iseloomulikud vaate-ja laskeavad. Nime sai 14. sajandil rajatud Tallitorn selle kõrval asunud Marstalli hoovi ehk tööhoovi järgi, mis tähendab hobuste talli. Siin lähedal asusid sepikojad, kus esialgu said hobused rauad alla, hiljem valmistati relvasid ning veelgi hiljem valmistati Marshtalli hoovis kõik linna kahurid ja kirikukellad. Torni ülaosa sai 1577. aasta pommitamisel kannatada ja lagunes hiljem. 17. sajandil kasutati torni vanglana. 20. sajandil tehti linnamüüri läbipääs, et luua Toompealt otsetee Taani kuninga aeda.

Selle torniga on seotud ka üks linna kummituslugu. Teada on üks neli sajandit tagasi elanud noorsandi, bürgermeistri poja Hans von Gerteni lugu. Tema süü oli, et ta oli ühele neiule armuvalus kihlust tõotanud, kuid jätnud hiljem, kire jahtudes lubaduse täitmata ning voorusliku neidise au haavanud. Hansu ema, kes siia kongi karistuse kandjale külla lasti, suisa minestas, kui poeg oma üleelamisi kirjeldas. Õudseid läbielamisi kaebasid ka teised ja raekojas olla isegi kaalutud, kas mitte vanglat sulgeda.