NEITSITORN

NEITSITORN EHK MEGEDE TORN

Aadress: Lühike jalg 9a

Neitsitorn, keskaegse nimega Megede torn (algupäraselt Meg(h)ede t(h)orn(e) ehk Mägede torn), püstitati arvatavasti 1360.–70. aastatel koos linnamüüri rajamisega. Arvatakse, et torn on nime saanud kunagise ehitusmeistri Hinse Meghe järgi. Neitsitorni nimi hakkas levima alles 19. sajandil, kui baltisaksa ajaloolased hakkasid torni suupärasemalt Magde või Mädcheni ehk Teenijatüdruku torniks kutsuma. Ligi 700 aastat tagasi ehitatud torn on nelinurkne, teised kaitsetornid on ümarad või hobuseraua kujulised, vaid väravatornid on ristkülikukujulised. Neitsitorn on ühes naabertorni Kiek in de Kökiga mänginud tähtsat rolli linna kaitses. Tornil oli algselt kolm korrust ja see oli linna poolt avatud (praegune klaasist osa), torni kõrgus oli 12,5 meetrit. Torn sai kannatada Liivi sõja ajal. Hiljem ehitati torn ümber ja seda kasutati kuni 1626. aastani vanglana. 1842. aastast oli torn kasutusel elamuna ja kuni 1960. aastateni asusid Neitsitornis kunstnike ateljeed. 80.-natel asus siin menukas kohvik.

Torniga on seotud mitmed kummituslood. Siin olla nähtud mustas rõivas vanameest, kelle üks vene kunstnik 1986. aastal ka üles on joonistanud. Samuti on nähtud tüdrukut, kelle kohta liigub legend, et ta on siia müüride vahele elusast peast maetud. Lisaks on torni teisel korrusel vahel hilisõhtuti hõljunud kummituslik pilv, mis on nähtamatu, aga ei lase mitte kedagi läbi. Ringlemas on isegi lugu, et torn oli Rootsi ajal lõbutüdrukute vangla. Üks siinne kinnipeetav, kole naine, sõlminud kuradiga lepingu ja saanud seejärel klientide seas populaarseks, kuid lõpuks põletatud nõiana ära.