KELLATORN – TALLINNA SUURE LINNUSE VÄRAV

KELLATORN – TALLINNA SUURE LINNUSE VÄRAV

Piiskopi tn

Kellatorn (saksa k Klocktorne) oli Toompeal paikneva Tallinna Suure linnuse värav. Andmeid torni kohta napib, kuid on teada, et tegu oli suure neljakandilise torniga, mille alumist korrust läbis väravakäik.

1219. aastal võttis Taani kuninga Valdemar II ristisõdijate vägi enda valdusesse eestlaste Lyndanise linnuse. Mõni päev hiljem toimunud lahingus eestlasi võitnud taanlased lammutasid vana linnuse ja ehitasid uue. Arvatavasti paiknes see linnus hilisema suure linnuse alal Toompea kõrgendiku looduslikult paremini kaitstud põhjapoolses osas. 1227. aastal rajas Mõõgavendade ordu endale uue linnuse (Väike linnus) Toompea lossi kohale. Suur linnus pindalaga 5,4 ha jäi piiskopi ja vasallide elupaigaks.

13.-15. sajandil ümbritseti Suur Linnus umbes 800m pikkuse arvukate tornidega varustatud ringmüüriga. Suurem osa müürist kulges klindiserval. Rohkem ohustatud lõunapoolsel küljel lisandusid ringmüürile vallikraav ja täiendav eeskaitsemüür. Selle lõigu keskel paiknev kellatorn oli Suure linnuse ainus välisvärav. Lisaks oli võimalik otseühendus maaisandale kuuluva Väikese linnusega selle põhjaseinas praegugi näha oleva värava kaudu. Praeguse Lossi platsi kohal paiknesid mõlema linnuse eeskaitsealad koos täiendavate eesväravatega.

Kellatorn asus Piiskopi tänava kohal. Osa torni lääneservast on säilinud Lossi platsi ja Piiskopi tänava nurgamaja keldriseinana. Infotahvli kõrval on esileulatuvate kividegamarkeeritud vastu torni kulgenud eeskaitsemüüri asukoht. Torn lammutati 18. sajandil.